Väike-Maarja kirik

Väike-Maarja kirik on gooti stiilis 3-lööviline kodakirik 14. sajandist. Seal on säilinud vanim Normanni orel ja altarimaali autor on E. F. Liphart.

Algselt sängitati surnuid müüriga piiratud kirikuaeda. Katariina II ukaasi põhjal rajati 1774. a uus surnuaed kirikust 400 m põhja poole Ambla ja Rakvere maantee vahele. 18. saj lõpust maeti kirikaeda ainult saksa koguduse liikmeid ja see omandas rahva kõnepruugis Saksa surnuaia nimeVäike-Maarja kirikuaeda on maetud Krusensterni, Esseni, Harpe, Rennenkampfi, Dehni  ja  Lurichi perekonna liikmeid ning lubjatööstur D. J. Limberg.

Selle Neitsi Maarjale pühendatud keskaegse kindluskiriku ümber koondunud pisikesest Kassisaba asumist kasvas välja
kihelkonnakeskus Väike-Maarja.

Kirik sai üle Eesti kuulsaks 2010.aastal, kui augustitorm pillutas tornikiivri kõrvalasuvale matsikabelile. Praegu kannab
kirikutorn endise laastukatuse asemel uhkelt läikivat plekist tornikiivrit.